Sügisel, kui põllumehed räägivad põllukultuuride saagikusest, on paras aeg kõnelda ka metsapuude seemnekandvusest ja seemnete varumise võimalikkusest.
Metsapuude seemnekandvus ei ole igal aastal ühtlane. Nii nagu koduaedades korduvad head õuna- ja marjaaastad eri puudel-põõsastel eri aegadel, nii korduvad ka metsanduse jaoks oluliste puuliikide seemneaastad erineva perioodilisusega – arukasel keskmiselt iga paari aasta, männil 3–4 aasta ja kuusel 5–6 aasta järel.
Seemneaastatel on seemnete rohkus ja kvaliteet märkimisväärselt parem kui kehvadel aastatel. Seetõttu on otstarbekas seemneid varuda just headel aastatel, saades sel viisil kvaliteetse seemne odavama hinnaga.
Metsandusliku seemnevarumise eesmärgiks on kanda heade puiduomadustega puude pärilikkus edasi tulevastesse põlvkondadesse. Metsakultuure rajatakse kas otse külviga või kasvatatakse seemnetest taimed ja istutatakse need metsa.
Kodumaiste metsapuude seeme valmib meil tavaliselt õitsemise aasta suvel või sügisel. Erandiks on harilik mänd, mille seemnete valmimine võtab aega kaks aastat. Lisaks seemnete valmimise aja teadmisele on tähtis teada ka seemnete puude küljest varisemise aega ja iseloomu. Varisemisperioodi alguses langeb haige ja mittearenenud seeme, selle järel toimub terve seemne varisemine. Meie metsad on väga mitmekesised ja varieeruvad ning samadel puuliikidel esinevad nii vara- kui hiljapuhkevad vormid, mistõttu toimub seemnete valmimine ja varisemine suhteliselt pika perioodi jooksul.
Kasel seemneid rikkalikult, sanglepal nii ja naa
Esimesena valmivad kase seemned, mis saavad tavaliselt küpseks ja varisevad juuli lõpus, augusti alguses. Sel aastal oli kase seemnete valmimise aeg võrreldes tavapärasega paar nädalat varasem ja seeme hakkas varisema juba juuli keskel. Tänavu on olnud arukase seemneaasta väga rikkalik – tihti tuli hommikuti auto tuuleklaasilt sinna lennanud seemneid ära pühkida. Kuigi kase seemned kogunevad kerge kaalu tõttu tuulega varjulisematesse kohtadesse lausa hunnikusse, ei ole seemnevarumise seisukohast mõistlik sellisel viisil seemet varuda, kuna nii ei tea seemnete päritolu kohta midagi. Seetõttu toimub seemnete varumine väljavalitud parimate puude küljest, et tagada heade puiduomaduste edasikandumine.
Kase seemet varutakse peamiselt taimede kasvatamiseks, millest järgmistel aastatel rajatakse uued kasemetsad. Kaseseemnete otse metsa külvamine ja sel viisil kultuuri rajamine on suhteliselt ebakindel viis. Aastas kasutatakse Eestis kaseseemet umbes 60 kilogrammi ja taimi kasvatatakse sellest umbes 2 miljonit tükki.
Oktoobri lõpus valmivad sanglepa seemned ja varisevad kogu talve jooksul. Tänavu on sanglepa seemnekandvus piirkonniti kõikuv, enam on seda Lõuna- ja Ida-Eestis. Sanglepa seemet kasutatakse samuti peamiselt taimede kasvatamiseks. Eesti aastane seemnevajadus on alla 10 kilogrammi, millest kasvatatakse 200 000 taime.
Käbikandvust mõjutas mullune soe suvi
Metsamajandamise seisukohalt on kõige olulisemad puuliigid harilik mänd ja harilik kuusk, mille käbide varumine ja sealt seemnete saamine on oluline töölõik kvaliteetse metsa kasvatamiseks.
Käbikandvust mõjutab ilmastik õiepungade moodustamise ja õitsemise aastal. Tavaliselt on seemneaasta eeltingimuseks eelmise aasta kuum ja päikeseline suvi, nagu meil oli 2018. aastal. Samas võivad saagikust kahjustada kevadised hiliskülmad, tolmlemist takistavad õitsemisaegsed vihmasajud, seen- ja putukkahjurid. Nii nagu looduses on kõik tasakaalus, ilmuvad ka kahjurid välja just sellel ajal, kui neil on piisavalt toitu.
Männi ja kuuse seemned valmivad oktoobris-novembris ja nende valmimisest annab märku käbide värvuse muutumine – esialgu rohelised käbid hakkavad pruunistuma. Harilikul kuusel on noorte käbide värvuse järgi punaste ja roheliste käbidega vormid, mis hakkavad sügisel valmides pruunistuma mõlemad. Käbidest seemnete varisemine kestab nõrgalt kogu talve, aga massiliselt algab see kevadise päikesepaiste saabudes märtsis.
Seemnevarumiseks sobiv okaspuupuistu peab olema vähemalt II või kõrgema boniteediga, küps uuendusraieks ja varutava puuliigi osakaal koosseisust peab olema vähemalt 50%. Korjatavad käbid peavad olema vaigujooksuta, putuka- ja seenkahjustusteta. Metsast kogutakse käbisid lageraiega langetatud puudelt, seemlates (seemnete kasvatamiseks rajatud istandused) tõstukitega kasvavatelt puudelt. Käbidest saadakse seemned kätte kuivatamisega. Käbisid hoitakse kaks ööpäeva 45–55kraadise temperatuuri juures, kuni seemnesoomused avanevad ja seemned pudenevad soomuste vahelt välja. Seejärel vabastatakse seemned lennutiibadest ning seeme puhastatakse prahist ja katkistest seemnetest.
Kuusel hea käbiaasta, männil alla keskmise
Eelmised head kuuse käbiaastad olid 2007. ja 2013. aastal. 2013. aastal oli käbikandvus iseäranis hea Põhja-Eestis, enam-vähem Kesk- ja Edela-Eestis ning kehv Lõuna-Eestis. Tänavusel aastal on kuuskedel käbisid kogu Eestis. Samas on käbikahjurite kõrgtase just käbiaastatel – enim kahjustusi põhjustavad peamiselt käbimähkur ja käbileedik. Nende kahjustuspilt on kergesti äratuntav vaiguerituse, näripuru ja käbi kõverdumise tõttu. Selliseid käbisid ei ole mõtet varuda, kuna kvaliteetsete seemnete kogus nendes on väike.
Kuuse seemet kasutatakse põhiliselt taimede kasvatamiseks, kuna otse metsalangile külvates ei suuda väikesed kuusetaimed viljakatel pinnastel rohurindega konkureerida ja hukkuvad. Eesti aastane kuuseseemnevajadus on keskmiselt 400 kilogrammi, millest kasvatatakse 15 miljonit taime. Männi seemet kasutatakse nii metsakülviks kui taimede kasvatamiseks.
Männi metsakülvid õnnestuvad hästi liivmuldadega kasvukohtades, kus nõrk rohukasv ei lämmata männitõusmeid. Eesti aastane männiseemnevajadus on keskmiselt 600 kilogrammi, millest kasvatatakse umbes 12 miljonit taime ja rajatakse 1000 ha metsakülve.
***
Aastate jooksul on metsaseemnevajadus Eestis kaks korda vähenenud. Metsas on selle tinginud käsitsikülvi asendumine masinkülviga, taimetootmises on seemne hulka vähendanud aga külv katmikaladele ja pottidesse.
***
EESTI METSASEEMNEVARU
• Metsaseemnete kandvuse perioodilisuse tõttu on seemnete olemasolu tagamiseks Eesti metsade jaoks olemas metsaseemnete varu, kus on keskmiste seemnevaheaastate suurune kogus seemet, et tagada pidev seemnete olemasolu metsade kultiveerimiseks.
• Keskmine seemnevaheaastate kogus tähendab männi 4 aasta, kuuse 8 aasta ja kase 2 aasta seemnevaru. Seemnevaru seemned on pidevas liikumises – tarvitatakse olemasolevaid ja varutakse uusi seemneid juurde.
• Seemnevaru majandamise kohustus on pandud RMKle ja see majandamine toimub kasumit mittetaotleva tootmise põhimõttel ehk et seemnete müügitulu peab katma varumise ja hoidmise kulud. RMK varub seemneid oma töötajate abil (ei osta enam teiste kogutud käbisid), et tagada kindel seemnete algupära ja õigusaktidest tulenevate regulatsioonide täitmine.
• Hetkel on varus olemas 5 aasta jagu männi, 9 aasta jagu kuuse ja 4 aasta jagu kase seemet, mis tagab Eesti metsade uuendamise stabiilsuse.
Allikas: Erametsakeskus
Metsa ost
